saame minu viimase Ungari-nädala puhul jälle märksa paremini läbi.
Ilus on siin linnas kõikide nende jõulukaunistuste säras. Tõesti on ilusad - kasiino hangulatist (vilgub-vilgub-punane-roheline-sinine-kollane-kuld-kard) on suudetud täitsa osavalt hoiduda.
Ja pühapä sadas lörtsi - praegugi on maas valge kirmekesekene.
Ja ma võtan allesjäänud aega kuidagi ahne läikega silmis - et kõigest veel viimast võtta. Kõik proovimata asjad veel ära proovida. Eile käisin näituseks Anna fürdős - Türgi-tüüpi spaas, kuhu ma siiani polnud jõudnud. Peamiselt sauna pärast. Ja oli üsna saun, Aurale vast annab enam-vähem silmad ette. Kürtos kalacsi proovisin lõpuks ära - see on selline hiigelsuur rullsai. Kaneeliga KK maitseb näituseks üsna niimoodi nagu üks korralik kaneelisai. Ühes "töölisnoorte kõrtsis" käisin Liisidega, kus käimata ei tohi ka nagu hästi Szegedist ära minna. Niiet sihuke ablas aeg on.
Kooliga on põhimõttelikult ühel pool - üks hinne veel homme üles korjata. Ja ei saa öelda, et nad mind alahinnanud oleks. Olen saanud neli väga kerget 5. Mis minu viimase semestri õppetoetuse-lootusele teeb muidugi ainult head.
Kõik need "viimased" (viimane tund, viimane istumine x-seltskonnaga, viimane kohtumine z-ga) on kuidaski toredad, ja üldse pole kurb ka. Oma peas olen juba vaat et rohkem Eestis ja Tartus ja plaanin edasist elu.
Hästi tänulik olen küll, kõigile neile, kes siin on kuidaski aidanud või muidu toredad olnud. Ja neid pole üldse mitte vähe.
Monday, December 14, 2009
Tuesday, December 8, 2009
Otsime Tartusse kodu!
Head ja odavat (3000 kuus on vast absoluutne hinnapiir), kesklinna lähedal. Kahele. Lembeinimese lahendus sobib, aga päris tikutoosis ei taha elada. Pesumasin ja külmkapp on väga vajalikud. Ja sanitaarne kord - et midagi ei tilguks, logiseks, laseks läbi ega hallitaks-seenetaks.
Teab keegi - või kellegi keegi - mõnd sellist kodu, mis meid otsib?
Teab keegi - või kellegi keegi - mõnd sellist kodu, mis meid otsib?
Thursday, December 3, 2009
Tahan koju! ja toredad koolilapsed
Viimastel nádalatel on jamasid kuidagi nii palju olnud, et juba vága tahaks koju. Sinna, kus on keeleliselt lihtsam enese ja oma óiguste eest seista ja kus ma oskan váhemalt halvasti öelda vói lábi sóimata, kui keski ikka vága varbale astub. Siin on justkui kohustus tánada viisakalt ka neid ametnikke, kes sind mitte kuidagi aidata ei oska-taha-suuda-viitsi-saa. On olnud selliseid asjatuid asjaajamisi, mille káigus lópuks selgub, et sulle anti lihtsalt valeinfot ja poleks üldse vaja olnud jamada. Ja kohe-kohe tuleb hakata jálle erasmuse paberitega jamama - mul ei ole teps mitte háid ootusi selle suhtes (vóimalik, et ma olen juba paranoiline ja kardan asjata). Siinne koordinaator náiteks olla Triinule váitnud, et kui me jaanuaris siia tagasi ei tule, tuleb ühe kuu stipp tagasi maksta. Ma loodan, et siiski mitte. Pole kuulnud, et keegi oleks maksnud, aga detsembris on tuldud ju küll ja küll. (Britt, oskad sa ákki kommenteerida? Vói kirjutasidki sa óppe lópukuupáevaks n. detsembri?) Eks náis. Póhi-peavalu valmistab Melinda-saaga. Ei taha siia ümber kirjutada, kellele olen halanud, sellele olen halanud. Niiet tahaks ennast Ungarist mónda aega válja puhata, et uuesti aru saada, mida kóike vóluvat ma selles riigis leian (ráágin, nagu abielukriisist:D). Ja Oma Inimesi, ja sauna ja vesipiipu telliksin ka jóuludeks-aastavahetuseks, palun!
Aga midaski head ka. Tána káisime ühes koolis Eestist ráákimas (3000 elanikuga asula ca 30 km Szegedist). Ja need lapsed olid nii tohutult toredad! Sellised 10-11 tuuris, kuulasid, ei loopinud tomatitega, párast küsisid tóesti siira huviga, nóudsid autogramme ja msn-i aadresse. Saime oma 15 minti kuulsust ja tóeliselt hea elamuse. Me olime ikka vága vólutud. Ja neile ilmselgelt meeldis ka. Kuni on selliseid koole ja kodusid ja asulaid, kus kasvavad sellised lapsed, seni ei láhe maailm hukka, ma ütlen! Ilmselt nad oma igapáevastes tundides ei pruugi nii kukupaid olla, aga mingi óhkkonna náite andis see kátte ikkagi. Nii palju siirast rikkumatut huvi (mida, ma loodan ei riku enam miski ára - kui nad veel nii suurelt nii toredad on). Ses koolis ja asulas üldse paistab üsna aktiivne juhtkond olevat, sellest teadupoolest oleneb ka tohutult, milline on óhkkond. Tundub, et nad tegutsevad ja taotlevad kóiksugu toetusi/arenguvóimalusi. Nii et vahelduseks selline tóesti hea elamus ka. Ja me vist saame endale házipálinkat!
Aga midaski head ka. Tána káisime ühes koolis Eestist ráákimas (3000 elanikuga asula ca 30 km Szegedist). Ja need lapsed olid nii tohutult toredad! Sellised 10-11 tuuris, kuulasid, ei loopinud tomatitega, párast küsisid tóesti siira huviga, nóudsid autogramme ja msn-i aadresse. Saime oma 15 minti kuulsust ja tóeliselt hea elamuse. Me olime ikka vága vólutud. Ja neile ilmselgelt meeldis ka. Kuni on selliseid koole ja kodusid ja asulaid, kus kasvavad sellised lapsed, seni ei láhe maailm hukka, ma ütlen! Ilmselt nad oma igapáevastes tundides ei pruugi nii kukupaid olla, aga mingi óhkkonna náite andis see kátte ikkagi. Nii palju siirast rikkumatut huvi (mida, ma loodan ei riku enam miski ára - kui nad veel nii suurelt nii toredad on). Ses koolis ja asulas üldse paistab üsna aktiivne juhtkond olevat, sellest teadupoolest oleneb ka tohutult, milline on óhkkond. Tundub, et nad tegutsevad ja taotlevad kóiksugu toetusi/arenguvóimalusi. Nii et vahelduseks selline tóesti hea elamus ka. Ja me vist saame endale házipálinkat!
Subscribe to:
Posts (Atom)