BPs

Ega mul ju veel ühtki väga asjalikku asja öelda ei saa olla, eksole. "Aga mõni inimene polegi asjalik".
Niiet ma panen kirja tunde (mh olgu see loits ja tunde hoidmine) ja natuke muud pudi-padi.
Tunne on hea ja tugev ja vastuvõet. Tuleb hea poolaasta. Ma usun, ma kodustan selle linna ruttu. Tunne on selline. Reni - mu ungari sõbranna - korjas mu lennujaamast peale, ja juba see tekitas sihukese vastuvõet tunde. Ja imelik oli, et ungari keel pole enam mingi salakeel, millest keegi aru ei saa - möendustega saab seda nii kasutada Tartus - vaid just see keel, millest siin aru saadaksegi.
Majutun Muki, ühe sloveeni tüdruku juures. Siia tulin ka nagu koju, siit me viimati läksime ka :) Korteriväljavaated on üle tee, mis oleks tore ja eriti mugav. Aga ma praegu kohe üldse mitte ei viitsi selle pärast muretseda või üldse mõtteid keerutada. <= See muretus on midagi uut!
Tegin ja sõin just Matsi retsepti järgi salatit (kelle retsepte ma ikka siis kasutan) - hea on süüa, kui oled veel noor, ma ütlen. Ja pöttyösi sõin, Aunikene, kadesta :)!
Faktihuvilistele:
LOTi Tallinn-Varssavi liinil sõitis küll üsna väike ja kökats lennuk.
Sai võileiba ja õlut (saanuks ka veini või kohvi, teed, karastusjooke, mahla) ja kommi.
Varssav-Budapest liinil oli lennuk korralikum, menüü üsna sama.
Varssavi lennujaama mölafonide inglise keelest ei saa aru.
Ma olin nii õnnelik, kui ma BP lennukis korralikku ungari keelt kuulsin, selle kahtlase inglise keele asemel.

Ma usun, jalad hakkavad vaikselt maha saama, puhtfüüsiliselt juba. Muidu ehk ka. Ringikolamine tegi head, aga nüüd on ehk aeg natuke paiga peal olla. Natukene head rutiini ehk. Paratamatult kaasneb selle hea rutiiniga hulk asjaajamist, mis siin riigis ilmselt päris valutult minna ei saa. Aga ehk pääsen kuidaski kergemalt seekord. Vaim on hästi meelestatud.