Minu kirju Szegedi-elu

Kahe nádala párast saab ehk raporteerida juba natukene rahulikumast Szegedi-elust. Mitte, et kirjususel midagi viga oleks, aga tahaks rohkem várve valida...

25. augustil kolisin oma padajanssiga Szegedisse, oma ilusasse kodusse (millel, nagu hiljem selgus, on ka muid ja mitte nii ilusaid omadusi). Samal óhtul marssisin (24h) Tescosse ja ostsin endale lina-padja-padjapüüri. Ega palju rohkem ei jóudnudki teha.
Neil páevil toimus ka "Szegedi Sziget" SZIN - Szegedi aasta suurim muusikafestival. Ja et Melinda kutsus (ta esines seal) - ja et mul oli palju aega, ja muidu ka - láksin páris kallist páevapiletist hoolimata sinna. Nágin ára Tankcsapda ja Melinda enda bándi ja tegelikult kóige elamusem elamus oli üks folklugusid ümbertöötlev bánd, Napra - midagi natukene nagu Vágilased náituseks. Selle saatel me ühe Melinda sóbranna sóbrannaga rokkisime ka. Ja aega veetsin ma SZINil ikka táie raha eest - neljast páeval neljani öösel. Saavutades lópuks staadiumi, kus ungarikeelset loba tuli mu suust juba üsna vabalt. Ei, ma ei joonud palju - lihtsalt vaja oli ráákida ja eks on juba mónda aega Ungaris oldud ka. Ja kui ma saan jutule inimestega, kes kuulata viitsivad ja kes mulle meeldivad, on ráákida palju lihtsam. Kóige raskem ongi vist sónu leida Melindaga - eks seegi oli algusest peale halb márk - ta ei saa ka siis aru, kui ma ütlen óige sóna vale hááldusega. Paljud inimesed saavad konteksti póhjal ka siis aru, kui öelda vale sóna. Ja parandavad. Ja on muidu toredad.

Paari páeva párast jóudis Marie Szegedisse. Ja ma tegelesin jálle oma lemmiktegevusega - helistasin korterikuulutusi lábi, et Marie ja Triin ka endale kodu leiaksid. Niiet siinsetest üürikorteripakkumistest tekkis meil lópuks páris hea pilt. Ja erinevalt náituseks Tartust, kus head kodu leida on enamasti üsna raske (vist on? ma pole kunagi Tartus tósisemalt otsinud), on siin üürikaparadiis. Kuulutusi on palju ja hinnad on igasugused. Móistliku hinna eest saab ka táiesti heas kohas üsna korraliku korteri. Náituseks Marie ja Triinu oma on minu arvates üks sellistest.

Ja siis tuli Triin. Lubasin talle paariks ööks peavarju. Ja mainisin siis Melindale ka, et öösel tuleb üks eesti tüdruk. Tegelikult mótlesin Melindalt ratast laenuks paluda, et kella 2 paiku öösel oleks julgem bussi vastu minna - bussijaamad on ikka natuke kahtlased kohad. Aga ratta laenuks küsimiseni ma ei jóudnud, sest juba öise (vói üldse ööbiva, vói laias laastus üldse külaliste teemal) külalise teema peale láks ta ikka vága pilve. Temale ei meeldivat, kui palju(!) - mul oli sinnamaani ainult Marie külas káinud - külalisi káib, ja kui keegi ööseks jááb, siis peaks ikka tükk aega ette ütlema. Ja üleüldse...külalised on kahtlased asjad - tema neid ju ei tunne ja mida váhem keegi tema kindlusest kodus káib, seda parem. Mul oli ikka páris halb tunne. Láksin siis ja ütlesin Melindale ka, et mul selle külaliste teema suhtes on vága halb tunne, et mulle on oluline, et kodu oleks külalislahke paik. Saime justkui selgeks ráágitud. Aga Triinusse suhtus ta juba márksa jáisemalt kui Mariesse. Ega me sestsaadik enam Melindaga sóbrad ei ole olnud :D.

Esmaspáeval hakkas orientatsiooninádal, mis orienteerimise kórval páris kóvasti disorienteeris. Táitsime erinevaid pabereid, millel igalühel oli erinev funktsioon ja mille abil pidi saama eri kohtadest erinevaid kaarte. Kusjuures iga páev táitsime paar paberit - mitte kóik koos, nagu oleks loogiline. Ühesónaga - infoühiskonnaga harjunud eestlase jaoks, kes on harjunud, et asjad tehakse nii lihtsaks kui vóimalik, on siin totakalt keeruline süsteem. Ja eriti vihale ajab see, et neil on ka sarnane óppeinfosüsteem nagu meil Tartus (mida peetakse ka kohati keeruliseks ja halvaks), aga meie sinna ligi ei pááse. Ja kursuste toimumisajad neil süsteemi avalikus osas kirjas ei ole. Ja isegi osakondade sekretárid-koordinaatorid ei pááse teise osakonna kursusi puudutavale infole ligi.

Teisipáeval káisin "oma szegedlastel" - Mókusel (pildil halli sárgiga ja huvitava miimikaga) ja Dóril (ühe nende sóbra haardes) - külas.Toitsid kuninglikult - Mókus ehk Péter on kokk, ja tema puhul on seda toidust tunda ka. Ei olnud ei liiga soolane ega liiga rasvane. Lihtsalt vága hea oli. Ja sain jálle kuni pea valutamiseni ungari keele praktikat. Mókused on erilised. Anne vist kunagi ütles, et esimesed inimesed, keda sa vóóras kohas kohtad, ja kes oma olemisega selle vóóra koha kodusemaks muudavad, et need on ja jáávad erilisteks - ja nende puhul see táiesti kehtib. Nad on nii avameelsed, et meie jutuajamine láks vága isiklikuks. Teate küll, ungarlasi ikka huvitavad mehed-naised-suhted teemad. Ja ikka ei olnud imelik - ja ikka oli tore. Ja mulle tundub, et nad on hásti "minu inimesed" - just oma siiruse ja sóbralikkuse párast. Seda ütlesid nad ka, et üsna ungarlaslik on kahepalgeline olla, et alles nende/meie (Mókus on 24, Dóri kohta ma ei tea) pólvkond hakkab sellest vaikselt üle saama. Ah, eks see selline ungarlaslik enesekriitika on, aga midagi selles on. Pletyka (klats, kuulujutt) on siin populaarne suhtluszanr küll, tundub mulle.
Ja ma sain laenuks Szegedi raamatu - sealt saan detailselt lugeda vaat et iga olulise maja kohta, mis siin linnas on.

Járgmine páev oli seevastu páris kole. Kóigepealt disorientatsioon. Ja párastlóunal, kui ma Tescosse láksin, juhtus midagi, mida Eestis ei kujutaks ette - ma jáin nimelt ratta alla. Mingi tüüp sóitis seljatagant otsa, niiet ma kukkusin oma pólved veriseks. Rattaid on siin tóesti tósiselt palju ja rattateed on korralikud. Ja kohati tundub, et kui nt Tartu on jalakáijate paradiis, siis Szegedis on ratturid kunnid - nt kesklinna sild on jagatud nii, et üks "jalakáijate pool" on puhtalt ratturite páralt ja teise jalakáijate tee kórval jookseb ka ratturite riba. Ratta alla jáin ma sellises kohas, kus jalakáijate ja ratturite tee kulgeb koos - mis on teeplaneerijate poolt üsna ohtlik möödapanek, sest enne seda lóiku on teed lahus. Ja ega kihutajad vága hoogu maha ei vóta. Mina, tuntud verekartja, istusin oma katkiste pólvedega oma 10 minti muru peal, pilt láks ka ára. Rattur oli keskmiselt murelik - oleks vóinud rohkem olla, ma ütlen, oleks vóinud nt apteeki ikka ára saata. Párast, kui pólve puhastasin, siis láks pilt veelkord ára. Lonkasin oma 5-6 páeva, alles nüüd on pólv niipalju korras, et enam ma ei lonka. Kui óhtul Melinda tuli ja ma talle kurtsin, et mul oli vásitav ja kurb páev, siis ta küsis kohe, et mis mul viga on, et kas ma petsin oma poissi (see on ka márkus, mida ma andeks ei anna). Vastasin, et kahjuks mitte - ma ei tea, kas ta sai aru, et ma üritasin vihaselt irooniline olla. Melinda on üldse selline, et ootab inimestest alati kóige halvemat - eks miski-keski on talle liiga teinud. Ja siis tuli külaliste-teema jálle jutuks. Ja ma sain aru, et see seal küll minu kodu ei ole. Paik, kus peab arvutama, mitu külalist nádalas káia vóib. Kus peab elektrit-vett-gaasi hoolega sáástma, sest Ungari riigis láheb kóik halvasti ja hinnad ainult tóusevad. Paik, kus ma ei oska ennast koduselt tunda. Kus ma ei tea, mida ma teha vóin ja mida mitte. Kus peab óhtuti ekstra vaikselt ja tulevabalt toimetama, sest tal hakkavad tööpáevad vara. Paik, kus ma ei ole vórdne, sest ta lihtsalt ei kuula mind ára, ráákimata mingitest kompromissidest. Ja kui ta midagi "palub", kólab see nagu kásk - kólab ebaviisakalt ja jóuliselt, nagu lapsega ráágiks - normaalne vanem muide teab, et tiiger poeb teepotist válja ainult siis, kui teda ilusti paluda ja öelda, et muidu ei saa ju talle teed keeta - niiet lapsega ka tegelikult nii ei suhelda. Mulle nii ei meeldi. Ja aina rohkem tundub mulle, et ühe 30-aastase naise nahka on pugenud kibestunud 60-aastane. Vói tegelikult on nii inetu váita - kibestumine ei sóltu vanusest. Párast seda jutuajamist láksin küll Triinu ja Marie juurde nutma. Nüüd ma otsin uut kodu - vói óigemini ootan uut kodu, sest homme selgub (loodetavasti homme, mitte ungarilikult manjana), kas ma saan ühe korteri, mida ma juba Matsiga káisin üle vaatamas. Sóltub sellest, kas nad on vahepeal leidnud kellegi, kes tahaks pikemaks ajaks üürida. Ja ma otsustasin, et kui ma seda korterit ei saa, siis saan midagi paremat. Ainult otsida ja helistada enam ei taha...niiet parem oleks, kui see oleks ikka Minu Kodu.

Aune ja kalasupp

Nádalavahetus oli jálle vága-vága tore. Aune ja Kai tulid külla (vaene Melinda, jálle uued - potentsiaalselt ohtlikud - náod). Káisime kalafestivalil ja jóeáárt mööda kondamas ja linna mööda. Ja óhtul JATEs. JATE on suur-suur (peamiselt) üliópilaste klubi. Ja esmaspáeval - selle asemel et kooli minna - káisime Kaiga rattamatkal 3 riigipiiri - Ungari, Rumeenia ja Serbia - kohtumispaika. Kohtusime kurja piirivalvuriga, kes keelas pildistamise (see ei ole mingi tósine piiripunkt, pigem nagu turistikoht, kolme piiri kohtumiskivi suure póllu peal - niiet seal ei ootakski, et seal üldse mingi piirivalvur on, ráákimata kurjast piirivalvurist), küsis dokumente ja káskis meil ruttu minema minna. Kui me küsisime, kas me mingisse vaatetorni moodi torni tohime ronida, teatas ta, et seal on Jugoslaavia ja káskis meil Ungari poolele taganeda. Sellest (et Jugoslaavia)

Triin ja Aune JATEs

ma járeldan, et serb ta ei olnud - ilmselt siis umbkeelne rumeenlane. Kui ma óhtul peeglisse vaatasin, kohkusin páris ára - septembripáike vótab siin nii mis mühiseb.
Tánu Kaile olen vist ára náinud ka kóik Szegedi eestikeelsed inimesed - siinse eesti keele lektori ja siinse teise eesti lektori - Liis on eestlane ja Bogi ungarlane. Ja üldse on mul párast sellist nádalavahetust siin juba üsna kodune olla - kodutusest hoolimata.

Marie ja Triin (játkuvalt JATEs)


Tisza ááres (Aune, Kai ja Kalamees), aga üldse ei ütleks, et pole emajógi

Kahel páeval olen nüüd tundides-infotundides ka káinud. Ja rahvaluule osakond meeldib mulle ikka vága-vága. Vótan nt ainet nimega juutide folkloor - óppejóud otsis mulle kohe riida inglisekeelseid raamatuid válja. Ja teine pónev aine on visuaalne etnoloogia ja antropoloogia - see óppejóud oli ka hásti tore ja vastutulelik. Ja ma sain mólematest táitsa hásti aru! Ja ungari keel hakkab mul olema 3x nádalas, selle eest saab korralikult ainepunkte ka

Aune ja Kai veetorni juures

- ülikool kipub kitsi olema (kursused annavad 1, 2 vói 3 ECTSi), aga selle eest saab 6. Mul on kokku váhemalt 12 vaja, niiet need 6 aitavad kóvasti.


Ja veetorn ise